Unehügieeni põhimõtted
Me veedame umbes kolmandiku oma elust magades ja ikkagi ei tea siiani päris täpselt, mis meiega magamise ajal toimub. Kui arvamus, et me magame selleks, et keha saaks koguda energiat, on aegnud. On tõestatud, et keha ei salvesta magamise ajal energiat. Seega on kindel, et magamise ajal toimuvad protsessi on vähemalt sama tähtsad kui meiega päevasel ajal toimuv. Märkused, et magamine on ajaraiskamine on kohatud, kuna on tõestatud, et unepuuduse tõttu on inimeste psühhomotoorika ja konsentratsioonivõime tunduvalt aeglustunud. Me magame, et säilitada oma aju peamised funktsioonid (mälu, kõnevõime, loovus), seega on uni oluline kogu organismi normaalseks funktsioneerimiseks.
Optimaalne uneaeg
Iga inimese unevajadus on erinev, kuid ideaalis on kõige kasulikm magada 7-8 tundi ööpäevas. Vähem kui 6 tundi või rohkem kui 10 tundi loetakse ebatervislikuks. Kahjuks aga väheneb inimeste keskmine uneaeg pidevalt ning väga paljud inimesed kannatavad ebapiisavast unest tulenevate tervisehäirete all. Esialgu vähendab pidev magamatus lihtsalt töövõimet, kuid pikema aja kooksul viib see tõsite magamatusest tulenevat häireteni. Nagu näiteks rasvumine, diabeet, immuunsüsteemi häired. Igaüks peaks leidma piisavalt aega magamiseks – et parandada oma vormi ning pikendada eluiga!
Une kvaliteet
Tähtis ei ole mitte ainult une pikkus vaid ka une kvaliteet. On oluline, et magades läbiks meie aju kõik une etapid ja seepärast ei ole soovitatav kasutada ravimeid, mis loovad tavaliselt ebaloomuliku une – aju jätab vahele kergema une faasid ning vajub kohe sügavasse unne. Eelistatavalt on soovitatav tarvitada loodustooteid, mis mõjuvad pigem unetuse põhjustele, aidates seega parandada une kvaliteeti ja magada paremini.
Une faasid
Magamine koosneb unetsüklitest, mis korduvad umbes iga 90-110 minuti järel. Iga tsükli saab jagada järgnevateks faasideks:
1. Mitte- REM uni
Kerge uni
Une esimene faas on kerge uni, mis kestab umbes 10 minutit. Lihasaktiivus aeglustub, oleme pooleldi üleval-pooleldi ärkvel ning meid on kerge äratada.
Uinumine
Kulub umbes 20 minutit, et südametöö ja hingamine aeglustuksid.
Hluboký spánek
Kolmandas unefaasis ehk delta unefaasis on hingamine ning südamelöögisagedus väga madalad. Neljandas faasis on hingamine rütmiline ning lihasaktiivsus märkimisväärselt madal.
Sügav uni kestab umbes 40 minutit ning sellest on kõige raskem ärgata. Kui meid äratada, siis oleme segaduses ja kohanemine võtab miteid minuteid aega.
2. REM uni
Nimetus REM tähendab kiire silma liikumist (rapid eye movements) ja selles olekus nähakse ka und. REM-uni märgib unetsükli lõppemist ja seejärel algab uus tsükkel. Aju on väga aktiivne – isegi aktiivsem kui ärkvel olles. Tõuseb südamelöökide sagedus ning vererõhk, tekivad unenäod. Öö jooksul kordub REM uni mitmel korral.
Soovitused heaks ning tervislikuks uneks (5P)
Suurimaks unetuse põhjustajaks on elustiilist ning inimestele aina kõrgematest nõuetest tulenev depressioon ja ärevus. Seetõttu on oluline esmalt välistada esmased unetuse põhjused (tööstress, ...). Soovitatakse kasutada looduslikke und soodustavaid tooteid, mis tõstavad ka une kvaliteeti. Samuti on oluline järgide unehügieeni põhimõtteid:
1. Regulaarsus
- Püüdke minna magama ja ärgata ühel ja samal ajal. Regulaarne režiim mõjutab unekvaliteeti positiivselt.
- Vältige päevasel ajal magamist.
2. Keskkond
- Kohandage oma magamistuba magamiseks – seal peaks olema vaikne ning pime, soovitatav temperatuur 18° C kuni 20° C.
- Ideaalne oleks enne magamist tuba tuulutada.
- Vabanege kõigist müraallikatest (näiteks kell, mida kuulete tiksumas).
3. Voodi
- Eraldage magamine muudest tegevustest.
- Kasutage voodit ainult magamiseks, mitte söömiseks, tööamiseks, lugemiseks või TV vaatamiseks.
- Ärge minge voodisse enne kui tunnete end unisena.
- Kui Teil ei tule und, tõuske voodist ning tegelege muude tegevustega kuni tunnete end taas unisena
- Ärgates tõuske kohe voodist.
4. Stimulaatorid
- Ärge jooge õhtuti stimuleerivaid jooke – kohvi, tee, coca-cola, energiajoogid.
- Ärge tarbige ka alkoholi, kuigi tundub nagu uinumine oleks kergem, segab alkohol uneprotsesse, tõstab ärkamise riski ning alandab unekvaliteeti.
- Enne magama minemist või öösel ärgates ärge suitsetage – nikotiinil on stimuleeriv efekt ning see sega uinumist.
- Vältige tugevaid õhtuseid eineid, söömist enne magama minekut (viimane söögikord peaks olema soovitatavalt 3 tundi enne magama minekut).
5. Psüühika
- Kõrgenenud vaimse pinge ning stressi ajal püüdke rohkem füüsiliselt aktiivsed olla. Regulaarne füüsiline aktiivsus maksimum 3 tundi enne uneaega parandab une kvaliteeti. Ärge üle pingutage – sobib ka rahulik jalutuskäik.
- Ärge sportige kui tunnete end väsinuna. Sellisel juhul püüdke lõdvestuda muude meeldivate tegevustega.
- Peale õhtusööki ärge muretsege tähtsate asjade pärast, mis teid ärritavad ning seega uinumist takistavad.