19 ainulaadse koostisosaga kombinatsioon tugevate ja tervete juuste ning vastupidavate küünte saamiseks – aminohapped, vitamiinid, mineraalid ja eelkõige nõgese, merimänni ja põldosja ekstraktid, mis:

Soovitatav päevane annus:  1 - 2 kapslit
Kogus: 20 kapslit
Tavahind: 11.99 €

Põldosi – on mitmeaastane ravimtaim, mis kasvab kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. See sisaldab flavonoide, tanniine, saponiine ja räni, mida kutsutakse ka ilu mineraaliks. Kasutame oma tootes osjaekstrakti, mille ränidioksiid sisaldus on vähemalt 7%. Osja kasutatakse tavaliselt organismi värskendamiseks ja puhastamiseks ning see aitab kehast välja viia liigse vee. Samuti soodustab see veresoonkonna talitlust ja luude tervist, parandab juuste ja küünte seisundit, soodustades nende kasvu ja andes neile tugevust.

Nõges – sisaldab rohkesti aminohappeid, mineraale (magneesium ja ilumineraal räni), vitamiine, eriti C-vitamiini ja rauda, mida on nõgeses iseäranis suures koguses. Kasutame oma tootes nõgeseekstrakti, mille ränidioksiid sisaldus on vähemalt 1%. Nõges on läbi aegade üks kõige enam kasutatud ravimtaimi Euroopa meditsiinis. See soodustab veenide, südame, liigeste, luude ja immuunsüsteemi tööd ning selle diureetilised ja jõudu andvad omadused aitavad organismi puhastada. Samuti tugevdab nõges juukseid ja küüsi ning aitab võidelda kõõmaprobleemidega.

Merimänd – on igihaljas okaspuu, mis kasvab peamiselt Vahemere piirkonnas. Selle koorest valmistatakse kõrgelt hinnatud ekstrakti, sest just koores leidub muu hulgas proantotsüanidiini, flavonoide, katehhiine ja orgaanilisi happeid. Kasutame oma tootes ekstrakti, mille proantotsüanidiinide sisaldus on vähemalt 95%. Samuti on sellel hea mõju hingamisele ja veresoonkonnale, kuid peamiselt on tegu võimsa antioksüdandiga, mis kaitseb juukseid ja küüsi kahjustuse eest ja pidurdab nii vananemist.

Metioniin – kuulub selliste oluliste aminohapete hulka, mida meie keha ei ole võimeline ise tootma ning seepärast peame seda tarbima koos toiduga. Metioniin soodustab kollageeni sünteesi ja seda kasutatakse palju juuksehooldusvahendites. Seda leidub kalas, munas, jogurtis, lihas, pähklites ja teraviljades.

Tsüsteiin – on aminohape, mis moodustab inimkehas suure väävliallika. Samuti on sellel oluline osa valkude tootmises. Seda leidub kõige rohkem sibulas, küüslaugus, punases paprikas, spargelkapsas, rooskapsas ja munakollases.

Seleen – on mineraal, millel on meie toitumises suur roll. Kõige rohkem sisaldavad seleeni pähklid, mereannid ja subproduktid. Seleen tugevdab immuunsüsteemi, kaitseb rakke vabade radikaalide eest, soodustab kilpnäärme normaalset talitlust ning aitab kaasa juuste ja küünte heale seisundile.

Tsinki – leidub inimese kehas üsna väheses koguses (täiskasvanu kehas umbes 2 g), kuid sellegipoolest on sellel märkimisvääne mõju kogu organismile. Tsink toetab immuunsüsteemi, kaitseb oksüdeerumise eest ning parandab viljakust ja silmanägemist ning luude, naha, juuste ja küünte tervist. Tsinki leidub nii loomsetes saadustes (maks, piim, punane liha, munakollased, austrid) kui ka taimsetes saadustes (täisteraleib, pähklid, kõrvitsaseemned ja oad).

Vask – on inimesele väga oluline element, mida leidub peamiselt maksas, pähklites, kookospähkltes, seentes, koorikloomades ja molluskites. Vask kaitseb rakke vabade radikaalide eest, soodustab immuun- ja närvisüsteemi korralikku talitlust, aitab säilitada naha loomulikku jumet, kannab organismi laiali rauda ning toetab energiavahetuse tööd ja sidekudede head toonust.

Raud – kuulub biogeneetiliste elementide hulka ning seda leidub kõige rohkem lihas, eeskätt maksas, südames ja põrnas, ning kaunviljades, lehtköögiviljades, seentes ja maasikates. Rauda sisaldub palju hemoglobiinis, mille moodustavad punased verelibled – nende ülesanne on transportida hapnikku ja tagada seeläbi rakkude ja kogu organismi hingamine. Raud soodustab immuunsüsteemi korralikku toimimist ning vähendab väsimus- ja jõuetustunnet. See võtab osa ka raku jagunemisest ja tagab kognitiivsete funktsioonide (mälu, keskendumine, tegutsemisvalmidus, konteksti mõistmine ja kasutamine, keel, ruumis orienteerumine jne) vajaliku talitluse. Rauavaegus põhjustab kehvveresust, mille tüüpilised sümptomid on kahvatus, peapööritus, väsimus ja peavalud. Piisava rauakoguse tarbimisele peaksid iseäranis palju tähelepanu pöörama taimetoitlased, rasedad, teismelised ja sportlased.

C-vitamiin – on vees lahustuv vitamiin, mis soodustab kollageeni tootmist, mida on vaja naha, hammaste ja kõhrede korralikuks toimimiseks. Peale selle on C-vitamiinil teisigi funktsioone: kaitseb rakke vabade radikaalide eest, ergutab närvi- ja immuunsüsteemi ning vähendab väsimus- ja jõuetustunnet. Vastupidiselt enamikule loomadele ja taimedele peavad inimesed saama C-vitamiini koguse toidust, sest inimkeha ei ole võimeline seda ise tootma. C-vitamiini rohked toiduained on kibuvitsamarjad, mustsõstrad, tsitruselisted puuviljad, maasikad, peakapsas, lillkapsas, porgandid, tomatid ja spinat. C-vitamiin on väga temperatuuritundlik – kuumtöötlemise tulemusel väheneb üle poole selle kogusest ning just sellepärast soovitame süüa puu- ja juurvilju toorelt.

Pärmiekstrakt – sisaldab rohkesti aminohappeid, mineraale ja B-vitamiine, mis muudavad juuksed ja küüned ilusaks.

Biotiin – tuntakse tihti ka B7-, H- ja iluviitamiini nime all. Igal nime taga peitub tõetera. Sõna biotiin tuleneb sellest, et biotiini leidub paljudes elurakkudes. H-vitamiin viitab sellele, et vitamiin kuulub oluliste koensüümide hulka, mis osalevad rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetuses. Iluvitamiini nimetus vihjab selle naha ja juuste ilu säilitavatele omadustele. Samuti soodustab iluvitamiin närvisüsteemi talitlust ja inimese vaimset seisundit. Biotiini lahustub vees ja kuulub nn vitageensete ainete hulka, mis varustavad organismi energia ja vajalike ehitusmaterjalidega. Eriti oluline osa on biotiinil raku energiavahetuses – ergutab rasvade, valkude ja pea kõigi organismi rakkude ainevahetust. Biotiini annab juustele ilu ja sära.

B1-vitamiin (tiamiin) – on vees lahustuv vitamiin, mida saadakse toidust (inimkehas seda ei leidu ning selle varud säilivad organismis üksnes 4–10 päeva). Seda leidub muu hulgas kõige rohkem pärmis, pähklites, mees, lihas ja kroovimata teraviljades. B1-vitamiin on tähtis normaalse energiavahetuse ning südame ja närvisüsteemi korraliku talitluse tagamiseks.

B2-vitamiin (riboflaviin) – on vees lahustuv vitamiin, mida organism ise ei tooda. Vastupidiselt taimetoidulistele loomadele ei suuda inimkeha seda iseseivalt sünteesida ning sellepärast on vaja seda saada toidust. B2-vitamiini leidub kõige enam pärmis, maksas, neerudes, piimas, juustus, munades, sea- ja veiselihas, kookospähkles ja pähklites. B2-vitamiin on tähtis süsivesikute, rasvade, aminohapete ja raku põhilise ainevahetuse korralikuks talitluseks ning mõjutab organismis energia toomist ja muundamist. See aitab säilitada tervet nahka ja limaskesti, parandab silmanägemist, punaste vereliblede tootmist ja närvisüsteemi korralikku talitlust ning vähendab väsimus- ja jõuetustunnet. Samuti aitab B2-vitamiin kaitsta rakke vabade radikaalide eest, pidurdades nii vananemisprotsessi.

B3-vitamiin – mida tuntakse ka niatsiini, nikotiinamiidi või PP-vitamiini all, on vees lahustuv vitamiin, mida inimkeha ise ei tooda ja mille süntees on kehas piiratud (organism saab seda näiteks trüptofaanist). Sellepärast on oluline seda tarbida koos toiduga. B3-vitamiini leidub rohkesti õllepärmis, maksas, tuunikalas, fileelihas, päevalilleseemnetes, ubades ja hernestes ning suures koguses ka piimas, munades ja porgandites. B3-vitamiin moodustab olulise osa koensüümidest, mis osalevad energiavahetuses. Seda on vaja närvisüsteemi ja vaimse tegevuse korralikuks talitluseks, naha ja limaskestade hea seisundi säilitamiseks ning väsimuse ja jõuetuse vastu võitlemiseks. B3-vitamiini on rohkem vaja raske pingutuse, suitsetamise, vanaduse, raseduse ja imetamise korral.

B5-vitamiin (pantoteenhape) – on vees lahustuv vitamiin, mida leidub kõigis kudedes. Väiksemas koguses leidub seda lihas ja subproduktides ning kaunviljades ja täisteratoodetes. B5-vitamiin moodustab olulise osa A-koensüümist, mis on äärmiselt oluline suhkrute ja rasvade ainevahetuseks. Samuti on seda vaja normaalseks energiavahetuseks, vaimse tegevuse ergutamiseks ning väsimus- ja jõuetustunde vähendamiseks.

B6-vitamiin (püridoksiin) – on vees lahustuv vitamiin, mida leidub peamiselt pärmis, maksas, kalas, kanalihas ja munades. Samuti sisaldavad seda kartulid, pruun riis, pähklid, sojaoad, kaunviljad, täisteratooted ja lehtkapsas. B6-vitamiin soodustab punaste vereliblede korralikku talitlust ja homotsüsteiini ainevahetust, millel on hea mõju südame ja vereringe töö parandamisele. Seda on vaja närvisüsteemi korralikuks toimimiseks, vaimse töö ergutamiseks ja hormoonide reguleerimiseks. B6-vitamiin soodustab immuunsüsteemi korralikku toimimist ning vähendab väsimus- ja jõuetustunnet.

B9-vitamiini (foolhape) – leidub peamiselt rohelistes lehtköögiviljades (spargel- ja lehtkapsas), kuid ka maksas, pärmis, pähklites, kaunviljades, munades, piimas ja täisteratoodetes. Foolhape on oluline aminohapete sünteesimiseks, vererakkude tootmiseks, füüsilise aktiivsuse soodustamiseks, immuunsüsteemi korralikuks toimimiseks ning väsimus- ja jõuetustunde vähendamiseks.

B12-vitamiin (kobalamiin) – on vees lahustuv vitamiin, mida inimese organism ei ole suutlik ise tootma ning seega peab seda saama toidust. B-12 vitamiini peamised allikad on liha, piim, munad ja juust. Seda ei leidu aga piisavalt ühestki taimses allikas ning sellepärast võib B-12 viitamiini vaegus tekkida ennekõike taimetoitlastel ja veganitel. Eriti tähtis on see vitamiin immuunsüsteemi talitlusel, vererakkude tootmisel, rakkude jagunemisel, väsimustunde peletamisel ning närvisüsteemi korralikul toimimisel ja kehalise heaolu tagamisel.

Soovitatav päevane annus:  1 - 2 kapslit
Kogus: 20 kapslit
Tavahind: 11.99 €
Lisateave: Toidulisand on läbinud teavituse Eesti Veterinaar- ja Toiduametis 07.03.2017

Detailsemalt toodetest:

Soovitatav päevane annus:  1 - 2 kapslit
Kogus: 20 kapslit
Tavahind: 11.99 €